Muhu Väina regatil seilab ankrulaternas kaasa Juu Jääb festivali tuli | 12 juuli 11, piret.salmistu

Laupäeval, 9, juulil kl 19.00 süüdati Juu Jääb festivali raames Kaali kraatri serval tuli, mis ankrulaternas seilab kaasa Eesti suurimal avamereregatil, Muhu väina regatil.
Tule andsid purjetajatele üle Tiia-Ester Loitme ja Ellerhein, laterna võttis Pärnus vastu eelmise aasta X-41 klassi avamerepurjetamise maailmameister Mati Sepp. Tule tõid saartelt Muhu Väina regati starti
Pärnu Jahtsadamasse Eesti ühe pikima taditsiooniga paadiklassi Folkboot meeskonnad, kokku 5 jahti. Vanimaks aluseks on Haapsalus 1956. aastal valminud folkboat "Topu".

Festivali "Juu Jääb" korraldaja Villu Veski sõnul on meri ühendavaks elemendiks kahele sündmusele - "Festival ei saa läbi ilma mereta, oleme meiegi ju meretagusel maal ning kõige kaugemad kontserdid
toimuvad Abruka saarel".
Ka Väinaregatt ei saa läbi ilma muusikata, kahel õhtul, 10. Juulil kl 19.00 Pärnu Jahtklubis ning 12. juulil kl 21.00 Roomassaares tulevad festivali esinejad purjetajaid muusikaliselt kostitama.
Kontserdid on tasuta, oodatud on kõik muusikahuvilised.

Muhu väina regati ühe korraldaja, Kalevi Jahtklubi ülema Mairold Metsaviiru sõnul on positiivne, et kaks Väinamere suurüritust on end tugevalt sidunud - "Meil on heameel, et "Juu Jääb" jätkub ka Väinaregati sadamates purjetajatele hingetoitu pakkudes.

Kuigi Muhu väina regati sihtpunktid on aastakümnetega kõvasti muutunud, nimelt algab tänavu võistlus Pärnust ning lõppeb Tallinnas, keskenduvad otsustavad sõidud ikkagi Väinamerele. Lääne-Eesti saarestiku meri on purjetajatele üks põnevamaid ning enim väljakutseid pakkuvaid paiku."

Muhu väina regati lõppedes, 17. juulil, pidulikul tseremoonial Tallinnas, Admiraliteedi basseini äärsel laval antakse laternatuli üle Tallinna Merepäevadele, tule võtab vastu muusik Tõnis Mägi.

Juu Jääb festival toimub sel aastal 15. korda, pakkudes muusikaelamusi Väinamere saartel. Festival kestab 5. kuni 10. juulini.

Juu Jääb Festivalist: http://www.nordicsounds.ee/juujaab


Folkboot ajaloost: http://en.wikipedia.org/wiki/Folkboat

Juba enne suurt sõda võitis Rootsis Göteborgi Kuningliku Jahtklubi korraldatud konkursi  konstruktor Sundini poolt esitatud Folkboodi projekt .See oli 1942.aastal.

Tallinna Spordilaevatehases valmis esimene Folkboot 1960.aastal.

Folkboodi Flotill loodi 1972.a. ja selle asutamisel osales 15 jahi esindajad.

 

Tuntud folkeri sõitja Heino Kuivjõe mõttest sai Toomas Sepperi eestvedamisel moodustatud Folkboodi Flotill, millel oli oma sümboolika,suveniirid ja medalid. 1972.a. valmistas  purjetaja Feliks Jürna ilusa vikingilaeva mudeli,millest sai Folkbootide rändauhind.


Peale Eesti iseseisvumist jäi folerite hulk vähemaks ja oli pea väljasuremise piiril. Õnneks leidus

ikkagi entusisaste. Eredamaks näiteks on siin Mikk Köösel, kes aktiivselt osales üksi pea kõigil

kolmapäeva regattidel ja ka Muhu Väina regattidel. Tänu temale on loota tänavusele regatile juba hulgem Folkboote!


Tänu koigile kõigile Folkboodi entusiastidele ja edu Teile!